ZUGA ÜHENDATUD TANTSIJAD ‘Naine ja Hunt` /ESIETENDUS!/
Kaks generatsiooni, kaks kaamerat; Bush ja Kaja veedavad nädala keset Eesti metsa Jõepere talus. Kuidas nad toovad selle kogemuse Kanuti Gildi SAALi lavale?
Naine vaatab alla, veel allapoole, toetab käe põrandale, tõmbab jala järgi ja hakkab vaikselt tõusma, ikka spiraali liikudes. Siis vaatab ta korraks üles ja liigub edasi.
Hunt liigub kiirete sammudega pea norgus, käed ripuvad külgedel. Seisatab, tõstab lõua üles, kuulab, raputab ennast üle keha ja vajub alla. Alla vajumisel toetab ta käelaba välimise poole põrandale, siis küünarnukid , liigub ettepoole, et raskust ühtlaselt jagada ja vajutab lõua rinna vastu. Siis tõuseb ta kärmelt püsti, pöörab selja ja liigub eemale.
Naine räägib eesti keeles ja Hunt inglise keeles. Muusika kirjutamisel on autor saanud inspiratsiooni eesti rahvamuusikast „Targa rehealune“. * - 28.02 etendusele järgneb vestlus kunstnikega Üks omalaadseimaid Eesti lavakollektiive, ZUGA ühendatud tantsijad, tuli kokku 1999. aastal. Tänaseks on nad loonud 16 etendust ning esinetud on mitmel pool Eestis ning Leedus, Poolas, Venemaal, Rootsis, Belgias, Soomes, Saksamaal, Rumeenias, Hollandis, Horvaatias, Inglismaal ja USA-s. ZUGA omapäraks on erinevate esinemispaikade avastamine (tänavad, trammid, teatrisaalid, klubid ja majad). Sama oluline kui koht, kus etendust tehakse, on ka selles osalev inimene. ZUGA’kad kaotavad piirid lavastaja ja tantsija vahel. Neid huvitab eelkõige tööprotsess ise, sest resultaat on alati suhteline ja sõltub kontekstist, kuhu tulemus asetatakse. Etendusega ’walking home solo’ pälviti 2002. aasta Philip Morris Eesti ´Aasta tegija´ tantsuauhind ning hiljuti pärjati ZUGA viimast etendust ’ZUGA ehitab suure linna’ 2004.aasta Eesti teatri aastaauhinnaga parima tantsulavastuse eest. Oma uues töös tehakse koostööd inglase Bush Hartshorniga. Bush Hartshorn veetis 70-ndad veoautojuhina liigeldes Euroopas, heites pilgu paljudesse erinevatesse industriaalsetesse, põllumajanduslikesse ja tootmiskeskkondadesse. Peale seda ametialast vuajerismi kümnendit omandas Bush teatri keele kraadi Darlington´i Kunstide Kolledžis 1982.a. Seejärel püüdis Bush teha tööd projektipõhise kunstnikuna erinevates seltskondades: valgete keskklassi hulgas Winsford´is ja Newark´is, Ida Londoni bangladeshi kogukonnas ning Liverpooli juutide seas. Samaaegselt töötas ta mitmetes teatrikompaniides esinejana (Natural Theatre Company, British Events, Meeting Ground Theatre). Lisaks tegi ta mitmeid rolle teledraamades ja filmides. Pärast kooli lõpetamist lõi Bush koos koolikaaslastega site-specific ehk koha-spetsiifilise teatrikompanii Industrial and Domestic Theatre Contractors. See kompanii võttis ette tellimustöid paljudes kohtades, nagu näiteks: kirikutes, ujumisbasseinides, hüljatud tehastes, haiglates ning etendusi loodi ka konkreetsete ürituste tarbeks nagu näiteks Roskilde Rock Festivalile. 1990 võttis Bush uue suuna, ta määrati Manchesteris asuva väikese kuid mõjuka ning eelkõige kvaliteetse ja innovatiivse teatri ja tantsu poolest tuntud teatrimaja Geen Room direktoriks. Bush aitas kaasa selle reputatsiooni säilimisele ning lisas omalt poolt rahvusvahelise dimensiooni esitledes töid kogu maailmast ning 90-nendate lõpul uuendas ka kogu maja põhjalikult. Üks oluline osa tööst Green Room´i direktorina oli noorte kunstnike arendamine ning seetõttu lõi Bush koos oma Euroopa kolleegidega 1993 aastal üle-euroopalise võrgustiku, et kaasa aidata noorte kunstnike tööde levitamisele laiemalt. Junge Hunde kui noorte kunstnike jaoks olulise vahendi reputatsioon on sellest ajast peale pidevalt kasvanud. 90-ndate lõpul võttis Bush ette mitmeid töid madalmaades, ta oli dramaturg ja festivali kuraator De Beweeging’is, Antwerpenis ja projekti kuraator Rotterdami Festivalil. Seejärel naases Bush Inglismaale Yorkshire Dance direktorina. Tegemist on ühega kümnest rahvuslikust tantsu agentuurist, millede eesmärgiks on arendada tantsu kindlas piirkonnas. Sellise agentuuri töö toimub peamiselt kolmes vormis – osalus, looming ja esitlus, nii professionaalsel kui amatööride tasemel. Yorkshire Dance on tuntud oma huvi poolest tantsu ja teiste kunstivormide suhte uurimise vastu ning toetab jätkuvalt noori kunstnike käsikäes Junge Hunde võrgustikuga. Nende kahe kümnendi jooksul on Bush olnud oodatud õpetaja ja loengupidajana paljudes haridusasutustes, nagu näiteks: Dartington college of Arts, Nottingham Trent University, Utrecht International Theatre School, College of York Ripon and St John. idee: Tiina Mölder, Kaja Kann, Bush Hartshorn /UK/ tekstid ja esitus: Kaja Kann, Bush Hartshorn koreograafia ja videorežii: Tiina Mölder montaaž: Taavi Varm originaalmuusika, lavakujundus ja valgus: Kalle Tikas kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL toetajad: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet; Kultuurkapital; Briti Nõukogu; THEOREM, EL Kultuur 2000 programmi toetusel; EREL Group Residences & Apartments kestus: 65` pilet: 50/90
NB! Kanuti Gildi SAALi ja everyday.com´i koostöös toimub luulekonkurss "Hunt", kus parimatele sõnaseadjatele auhinnaks tasuta piletid etendusele. Luulekonkursi "tingimustega" saab tutvuda: http://www.news.everyday.com/index.phtml/article/2187578?1140438727
|