NU Performance Festival ja Von Krahli Teater esitlevad:
NB! toimub Von Krahli Teatris
Leonhard Lapin
´Multiplitseeritud inimene´, 1980
R E K O N S T R U K T S I O O N

Originaal:
Eesti Riiklik Noorsooteater
Lavastaja & kunstnik: Leonhard Lapin
(ametlikult kaaaslavastaja: Kalju Komissarov ja kunstnik Tõnu Virve)
Muusika: Sven Grünberg
Näitlejad: Sulev Luik, Maret Mursa ja Eero Spriit

Rekonstruktsioon:
Lavastaja ja Kunstnik: Leonhard Lapin
Näitlejad:
Lavastaja assistant:
Muusika Sven Grünberg

Pilet: 100/150

“Multiplitseeritud inimene” on ilmselt esimene multimediaalne performance / etendus nii eesti teatri- kui ka kunstiajaloos. Kaasajal, mil elektroonilise meedia kasutamine nii kunstis, teatris, performance`ites kui tantsuetendustes on üldlevinud, võib “Multiplitseeritud inimese” eksperimendid laserite ja videopildiga tunduda arhailiselt primitiivsetena, ent aastal 1980, mil see etendus välja tuli, oli tegemist tehnoloogia viimase sõnaga, mis ENSV-s kätte oli võimalik saada. Moskva olümpiamängude kultuuriprogrammi kuulunud etendus, mis põhines Johannes-Vares Barbaruse 20ndate aastate modernistlikul luulel, “väljendas luulevormis elu ja inimese tekkimist kosmosest- tühjusest, algse olendi- geomeetrilise inimese- modifitseerumist ühiskondlike protsesside mõjul sotsiaalseks inimeseks”, nagu Lapin ise seda kirjeldab. Performance ühendas konstruktivistliku esteetika ja kaasaegse tehnoloogia, olümpiamängud ning kosmilise muusika “multiplitseeritud vaatemänguks”.

Leonhard Lapin on sündinud 1947. aastal Räpinas ning elab ja töötab Tallinnas. Ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri aastatel 1966-1971. Ta hakkas näitustel esinema ja happeninge korraldama kuuekümnendate lõpus, rühmituse SOUP 69 liikmena. Esimene soolonäitus oli aastal 1973, praeguseks on neid kogunenud 77. Kuuekümnendate lõpust alates on Lapin osalenud lugematutel grupinäitustel nii Eestis kui väljaspool, muuhulgas ka Sao Paolo biennaalil 1994. ja Pekingi biennaalil 2005.aastal. Aastast 1990 töötab õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias ning 1995. aastast on ta samas professor. Oli aastatel 1991-2003 ajakirja “Ehituskunst” peatoimetaja. On välja andnud mahukad monograafiad “Tühjus ja Ruum I-II” ja “Avangard”. Pälvis Eesti riikliku kultuuripreemia 1997. aastal.